Ehitusprojektide või näiteks tööstustaristu elementide projekteerimisel kasutatavad algandmed mängivad üliolulist rolli dokumentatsiooni koostamisel, mida kasutatakse vastavate projektide elluviimisel. Millised on nende kollektsiooni omadused? Milliste sortide puhul saab asjakohast teavet esitada?
Mis on disaini sisendandmete olemus?
Projekteerimise algandmed on teave, mis kajastub dokumentides, mis koostatakse konkreetse projekti elluviimise raames tekkivate õigussuhete subjektide osalusel. Tavaliselt ehitus.
Seega võib hoone või rajatise ehituse või remondi teostamise projekti ellu viivate partnerite suhtluse peamiseks allikaks olla nende poolt allkirjastatud leping. Seda saab täiendada dokumentidega, mis salvestavad projekteerimise põhilisi sisendandmeid, näiteks lähteülesandeid. Temastavaliselt fikseeritakse tellija soovid, projekti teostamise tingimused, erinevad tehnilised nõuded.
Projekteerimise lähteandmete loendit saab täpsustada, võttes arvesse konkreetse projekti eripärasid ja ka selle elluviimise tingimusi. Projekteerimise raames vajaliku teabe kogumist saab teostada nii otse tellija kui ka projekteerimisorganisatsioon, kui see on nendevahelise kokkuleppega ette nähtud.
Algandmete moodustamine
Millise algoritmi abil saab projekteerimiseks vajalikke lähteandmeid koguda?
Kõigepe alt peaks kõnealuse teabe kujundamise eest vastutav spetsialist end kurssi viima projekteeritava objekti eripäradega. Selleks võib ta vajada aktiivset suhtlemist konkreetselt kliendiga. Nende subjektidevahelise suhtluse käigus tuleb vahetada igat liiki vajalikku infot, mis on vajalik projekti dokumentatsiooni vormistamiseks.
Ehitusprojekti algandmeid kogutakse ka tellija ja projekteerimisorganisatsiooni vahelise suhtluse käigus objekti tehniliste kirjelduste omandamisel kohustatud isiku poolt. See tingimus on kvaliteetse projektidokumentatsiooni väljatöötamise seisukoh alt kõige olulisem.
Teine oluline samm lähteandmete kogumisel on vajalike lubade saamine reguleerivatelt asutustelt, kui seda loomulikult konkreetse projekti elluviimise spetsiifikast lähtuv alt nõutakse. Projekti dokumentatsiooni koostaja peaks tutvuma ka teabegaselle kohta, millised maavarad asuvad tööpiirkonnas: selle teabe omamine võib mõjutada teatud lubade hankimisega seotud plaanide kujunemist.
Projekteerimisorganisatsioonil võib olla vaja üksikasjalikult tutvuda riiklikes registrites - näiteks riigivarakomitees ja USRRis - salvestatud teabega. Paljudel juhtudel eelneb nendega tutvumine etapile, kus projekteerija määrab, milliseid esialgseid projekteerimisandmeid tuleks koguda, kui organisatsioon täidab konkreetsest lepingust tulenevaid kohustusi.
Projekteerija järgmiseks oluliseks ülesandeks on koostööpartneriga kooskõlastada ehitustööde territoorium, kohad, kus ehitusjärgus objektid peaksid asuma.
Teine oluline etapp organisatsiooni töös on maatükkide eraldamise skeemi koostamine katastrikaardil kajastuvate andmete põhjal.
Väärib märkimist, et ühe ettevõtte tunnuste põhjal kogutakse konkreetne lähteandmete loend ja selle moodustamise protsessi saab iseloomustada paljude nüanssidega.
Vaatame, milline võiks olla tüüpiline ehitusprojektides kasutatavate sisendite loend.
Tüüpiline ehituse algandmete loend: dokumendi üksikasjad
Ehitusvaldkonna projekteerimise algandmeid saab esitada ennekõike dokumentatsiooni koostamise aluseks olevate dokumentide üksikasjadega. Näiteks:
- föderaalne,piirkondlik, munitsipaal- või osakondlik programm;
- föderaalse või piirkondliku tasandi täitevvõimu normatiivne õigusakt, omavalitsus;
– arendusettevõtte juhtkonna otsus.
Oodatakse omakorda koostada ka lähteandmed, mis tuleb hankida projekti dokumentatsiooni enda koostamiseks.
Algandmed projekti dokumentatsiooni koostamiseks
Sel juhul räägime järgmiste allikate moodustamisest:
- projekteerimistööd, kui dokumentatsioon koostatakse kokkuleppe alusel;
- inseneritööde tulemuste aruandlusdokumendid;
- kapitaalehitusprojekti objektiga seotud omandiõiguse dokumendid, kui me sellest räägime;
- saidi linnaplaneerimise plaan, mis esitatakse kapitaalehitusobjekti ehitamiseks, - kinnitatud, samuti nõuetekohaselt registreeritud;
- dokumendid, mis on seotud alade kasutamisega, millele linnaplaneerimise eeskirjade pädevust ei saa laiendada;
- tehnilised tingimused, mis on määratud vastav alt Vene Föderatsiooni linnaplaneerimise koodeksile ja muudele määrustele;
- tehnilises kirjelduses fikseeritud normidest kõrvalekallete kinnitamist tõendavad dokumendid;
- dokumendid rajatiste lubatud ehitamise piirväärtustest kõrvalekallete kohta, vajadusel lähtudes konkreetse projekti spetsiifikast;
-rajatise omaniku väljastatud aktid selle dekomisjoneerimise kohta, kui seda nõuab projekti rakenduskava;
- omavalitsuse otsused juhul, kui on oodata asjakohast sanktsiooni;
- teave objekti funktsionaalse otstarbe eripära, tootmisstruktuuri, toodete või teenuste omaduste kohta - osana projekti elluviimisest tööstusettevõttes;
- andmed objekti vajaduste kohta teatud tüüpi kütuse, gaasi, vee, elektri osas;
- teave projekteerimisvõimsuse kohta, mis iseloomustab objekti, kui sellel on tööstuslik otstarve;
- andmed kruntide kohta, mida kavatsetakse ehitusprojekti elluviimisel kasutada;
- teave selle kohta, milliste kategooriate maad ehitamiseks kasutatakse;
- andmed rahasumma kohta, mis saadetakse maaomanikele võimalike kahjude hüvitamiseks;
- andmed erinevate leiutiste rakendamise kohta, uurimistulemused projekti elluviimisel;
- üksikute etappide raames projekti elluviimise olemasolevate võimaluste põhjendamine;
- teave ehitusalal asuva infrastruktuuri kaasajastamisega kaasnevate planeeritavate kulude kohta;
- teatud projekteeritud objektide paigutused, servituudi piiride määramine, kui see on projekti elluviimise käigus vajalik
See teabeloend on üsna muljetavaldav, kuid seda ei saa pidada ammendavaks.
Algandmed ka disaini jaoksvõib täiendada nendega, mis sisalduvad materjalides, milles need on heaks kiidetud:
- järeldus põhjavee keemilise koostise struktuuri, pinnase, saasteainete kontsentratsiooni kohta ehitustööde piirkonnas;
- teave projekti saadaolevate ja kavandatavate veevarustuse allikate, veekaitsevööndite, veevarustusvõrgu rõhu, veekvaliteedi, kanalisatsioonisüsteemide kohta;
- soojusvarustuse infrastruktuuri rajamise meetodite põhjendamine;
- andmed torustike kohta, projekti erinevate infrastruktuurielementide ühendamise meetodi põhjendus, liftide juhtimissüsteemid, signalisatsioonid, sidevõrgud, televisioon;
- andmed erinevate lubade väljastamise kohta liikide kaupa, samuti kütusepiirangud;
- torujuhtme trasside moodustamise põhjendus, samuti kaitseala piirid.
Algandmed tehnoloogiliste lahenduste kohta
Seal on ka muud olulist teavet selle kohta, mida on projekti elluviimiseks vaja. Seega saab projekteerimise lähteandmeid projekti raames täiendada tehnoloogiliste lahendustega seotud infoga. Nimelt:
- kajastavad fakte tootmisprogrammi kohta, tootmistehnoloogiate omadusi, nõudeid äritegevuse toimimise tagamiseks, teavet peamiste ressursside kohta, mida ettevõtte vajadusteks kasutatakse;
- sealhulgas ettevõtte tooraine ja materjali tarneallikate omadused, kui see on projekti raamestööstusrajatiste ehitamine on pooleli;
- sisaldab toodetud toodete parameetrite erinevate nõuete kirjeldust, jällegi, kui me räägime tootmisrajatistest;
- sealhulgas näitajate põhjendamine, samuti ettevõttes läbiviidavate tehnoloogiliste protsesside omadused;
- kajastab abiseadmete tüüpide, transpordi, aga ka erinevate mehhanismide kirjeldust.
Milliseid muid parameetreid tuleb dokumentatsioonis täpsustada? Projekteerimise lähteandmete kogumist saab läbi viia ka selleks, et moodustada allikaid, mis kajastavad teavet õigussuhetega seotud organisatsioonide kohta.
Õigussuhetes osalejate algandmed
Seega seoses asjakohaste dokumentidega peaksid need kajastama järgmisi andmeid:
- peatöövõtja määramise, samuti seadmete ja inimressursside olemasolu kohta;
- vastava organisatsiooni tehnoloogiliste võimaluste kohta;
- tehniliste tingimuste kohta objektide ühendamiseks erinevate insenervõrkudega, side infrastruktuuriga, teede olemasolu kohta ehituspiirkonnas;
- territooriumide määratlemise kohta tootmise erinevate tehnoloogiliste vajaduste elluviimiseks.
Teist tüüpi dokumendid, mis võivad nõuda algandmeid, on ehitusprognoosidega seotud dokumendid.
Ehituskalkulatsiooni esialgsed andmed
Andmetega seotud hoone projekteerimise sisendallikad võivad sisaldada:
- hinnangute moodustamiseks vajalikud põhikoefitsiendid, näiteks ajutine, planeeritud talv, samuti arved;
- skeem erinevate materjalide ehitusplatsile tarnimiseks.
Projekteerimise lähteandmete koostamine võib toimuda ka muudes ehitusega otseselt mitteseotud valdkondades. Näiteks mehaanilise töötlemise valdkonnas. Mõelgem, kuidas saab selle valdkonna probleemide lahendamisel moodustada tehnoloogilise projekteerimise lähteandmeid.
Algandmed töötlemiseks
Vaatatav teave on enamasti salvestatud järgmistesse põhidokumentidesse:
- joonised, spetsifikatsioonid, mis kajastavad probleemi spetsiifikat, samuti toote aktsepteerimist;
- joonised, mis kajastavad töötlemisega seotud origina altoorikuid;
- toote vabastamise tootmisülesanded, millega saab fikseerida nii mahtu kui ka kaupade väljastamise ajastust.
Asjakohaste dokumentide koostamisel peab õigussuhete subjekt arvestama ennekõike tootmise korralduse iseärasusi.
Seega võib projekteerimise algandmete kogumine hõlmata tööstusseadmete omaduste, organisatsiooni varustamise vajalike tööriistade, mehhanismide ja personaliga arvestamist. Kõnealuseid dokumente koostavate spetsialistide töö peaks põhinema määruste, teatmeteoste,erinevad juhised, klassifikaatorid, standardid, mis on seotud tootmisvaldkonnaga, milles ettevõte tegutseb.
Algandmete tööstusharupõhine määratlus
Algandmete moodustamisel on ka tööstusharu spetsiifilisus. Mis see võiks olla?
Esiteks vajadus järgida erinevate tööstusharude regulatsioonide norme. Näiteks on olemas projekteerimise lähteandmete määrus, mille on heaks kiitnud Vene Föderatsiooni tööstusministri asetäitja 30. jaanuaril 2002. See õigusallikas reguleerib, kuidas tuleks moodustada lähteandmed, et kujundada keemiatööstuse ettevõtetes toodetavate toodete toodangut.
Samas laieneb käesoleva normatiivakti pädevus kõigile ettevõtetele, sõltumata konkreetsest ettevõtluse õiguslikust vormist. Keemiatööstusettevõtetele heaks kiidetud projekteerimise lähteandmete määrus sätestab, kuidas tuleks määrata vastava teabe koostis, väljatöötamine, projekteerimine, kinnitamise protsess ja kinnitamine.
Esialgne andmete genereerimine ja reguleerimine
On tähelepanuväärne, et valdkonna normatiivakt - lähteandmete määrus - sisaldab norme, mille kohaselt peaks pädev spetsialist dokumentatsiooni väljatöötamisel juhinduma ka föderaalmääruste sätetest. Näiteks nagu föderaalseadusnr 116-FZ, vastu võetud 21. juulil 1997, mis reguleerib tööohutuse küsimusi.
Algandmete väljatöötamine, teatud projektide elluviimiseks vajalikku teavet kajastavate dokumentide koostamine peaks seetõttu põhinema erinevatel tasanditel vastuvõetavate määruste sätetel. Loomulikult ei saa arvesse võtta ainult föderaalseaduste või osakondade õigusaktide tasemel olevaid normatiivallikaid, vaid ka kohalikke norme, mis kajastuvad ettevõtte sisemistes haldusdokumentides.
