Kogenud perenaised kasutavad rahvapärastes retseptides ja toiduvalmistamisel sageli kahte populaarset taime – apteegitill ja till. Mis vahe on neil kahel põllukultuuril, mille lehed ja seemned on välimuselt nii sarnased? Paljud ei näe nende vahel vahet, kuid taimede koostisel ja kasulikel omadustel on mõningaid erinevusi. Õpime neid paremini tundma.
Apteegitill
Apteegitill on selleri perekonda kuuluv mitmeaastane taim. Apteegitilli varred on hargnenud ja kõrged, kuni 2,5 meetrit. Väljast on vars kaetud sinaka õiega ja seest poorse struktuuriga. Lehed on niitjad ja pikad ning taime õisikud näevad välja nagu kollakad vihmavarjud.
Seda saaki on kahte tüüpi – taimne ja harilik apteegitill. Taimne apteegitill on lihaka risoomi järgi kergesti äratuntav. Taime viljad on suured ja magusad ning neid kasutatakse sageli erinevates roogades.
Apteegitilli seemnetel on iseloomulik aniisi lõhn, milles on tunda estragoni ja piparmündi. Taim paljuneb seemnete abil. Seemned külvatakse mitte varem kui aprillis ja viljad ilmuvad alles septembris. Apteegitill kardab külma, mistõttu kasvab ta peamiselt subtroopilises kliimas, aga ka seesmeie laiuskraadidelt leiate mõned selle sordid.
Apteegitilli kasulikud omadused
Erinevad koostis ja omadused on peamised omadused, mis eristavad apteegitilli ja tilli. Mis vahe neil on, peaks iga koduperenaine teadma, et iga taime eduk alt traditsioonilise meditsiinina kasutada. Mis puutub apteegitilli, siis see sisaldab palju inimkehale vajalikke vitamiine ja elemente:
- eeterlikud ja rasvõlid;
- B-vitamiinid ja provitamiin A;
- biotiin;
- fütosteroolid;
- aminohapped;
- k altsium, mangaan, tsink, vask, raud ja muud makro- ja mikroelemendid.
Lisaks on apteegitill ebatavaliselt maitsev ja lõhnav. Taime vilju kasutatakse peamiselt toiduvalmistamisel, kuid apteegitilli seemned on populaarsed ka maitseainena.
Till
Lõhnav till on juurviljaaedade ja suvilate harjumuspärane elanik. Ta on kergesti äratuntav suleliste lehtede ja iseloomuliku tilli lõhna järgi. Tilli varred on madalad, kuni 90 cm, neil on selgelt näha väikesed vahakattega sooned. Taime viljad on väikesed, hallikaspruuni värvusega. Neid ei kasutata toiduks, ainult tillilehed on toiduvalmistamisel väärtuslikud.
Till on vähenõudlik – ei vaja hoolt ja kasvab hästi ka pakasetingimustes. See paljuneb seemnete abil ja neid võib külvata mitu korda aasta jooksul. Võrsed ilmuvad üsna kiiresti, kõigest nädalaga. Niipea, kui varred jõuavad 5 sentimeetri kõrgusele, saab lehti juba lõigata jasöö.
Till: kasulikud omadused
Tilli, nagu apteegitilli, kasutatakse aktiivselt rahvapäraste ravimite retseptides. Till sisaldab järgmisi elemente:
- foolhape;
- eeterlikud õlid;
- C- ja P-vitamiin, samuti mitmed B-vitamiinid;
- flavonoidid;
- fosfor, kaalium, raud.
Apteegitill vs till – mis vahet on?
Mis teeb need kaks kultuuri erinevaks?
- Kasvutingimused ja taimede hooldus.
- Välimus.
- Lõhn ja maitse.
- Koostis, kasulikud omadused ja rakendus.
- Toiduvalmistamise kasutamine.
Erinevust on lihtne mõista, kui taimi lähem alt vaadata. Tegelikult on väliseid erinevusi palju – till on apteegitillist madalam ja sellel pole vilju. Toiduvalmistamisel kasutatakse kõige sagedamini apteegitilli vilju, tilli värsketel rohelistel lehtedel on aga väärtuslikud maitseomadused.
Kuidas eristada tilli apteegitillist, kui sul on ees taimeseemned? Väga lihtne – apteegitilli seemned on pikemad, lagunevad kergesti kaheks osaks ja lõhnavad täiesti erinev alt kui tilliseemned. Imikute koolikute raviks ja imetavatel emadel laktatsiooni suurendamiseks kasutatakse apteegitilli seemnete infusiooni. Tähelepanuväärselt nimetatakse seda "tilliveeks". Samas on tilliseemnetel rikkalikum maitse ja aroom, neid kasutatakse sagedamini maitseainena.
Ka meditsiinis kasutatakse apteegitilli seemnete keedust sageli spasmolüütikumina,rögalahtistav ja antimikroobne aine. Tilli ravimitel on sarnased omadused, kuid need on vähem väljendunud. Neid kasutatakse sagedamini diureetikumidena.
Hea perenaine peab teadma, mis vahe on sellistel põllukultuuridel nagu apteegitill ja till. Mis vahe neil on, on lihtne teada saada, kui kasvatate oma aias iga taime. Nii lähedane tutvumine nendega võimaldab edaspidi mitte segi ajada kaht väärtuslikku kultuuri ning kasutada neid asjatundlikult köögis ja pere terviseretseptides.
