Tänapäeval on paarismajad saavutanud tohutu populaarsuse. Arendajad ehitavad just selliseid kinnisvaraobjekte, kuna see on väga tulus investeering ja mugav lahendus elanikkonnale. Seda tüüpi eluaseme ostmisel on aga teatud ebamugavused, nimelt registreerimine ja registreerimine.
Kuidas kujundada paarismaja?
Kinnisvaraomanikud saavad maatüki, millel ruumid asuvad kaasomandis, osta täiesti tasuta. Küsimusele, milline asutus suudab kindlaks teha, kas maja kuulub korterelamutüüpi, pole selget vastust. Enamasti tegelevad selle probleemiga kohalikud omavalitsused.
Maja või selle osa müügi- või vahetustehingu sooritamiseks tuleb koostada järgmised dokumendid:
- pass;
- omandiõigust tõendav dokument (müügi-, vahetus- või annetusleping);
- õiguste registreerimise tunnistus (kui vara on soetatud enne 1998. aastat, siis pitseeritakse lepingule endale);
- registreerimistunnistus kodus (saab saada STI-st, kehtib 5 aastat);
- katastripass (kavälja antud STI-s);
- väljavõte õiguste registreerimise ühtsest registrist (kinnisvara arestimist ei näita);
- majaraamatu väljavõte (saab passiametist või haldusfirmast);
- kaasomanikelt ostuõigusest loobumine (kaasomandi korral kohustuslik).
Samuti saate tehingu sõlmimiseks lisana koostada tõendi kõigi kommunaalmaksete tagasimaksmise ja maksuvõlgade puudumise kohta.
Paarismajade tüpoloogia
Juhul, kui kahepereelamu tunnistatakse blokeeritud hoone pinnaks, siis registreerimiskambris toimub omandi registreerimine maatükile, millel asub üks korter.
Kui hoone omanikel on ühised ruumid, näiteks koridor või trepikoda, siis tuleb maja registreerida korterelamuna, mis tähendab, et omanikeks on osanik.
Paarismaja rekonstrueerimine
Sõltuv alt sellest, kuidas teie vara on registreeritud, on erinevus ka erinevate rekonstrueerimist ja täiendavaid ehitustöid lubavate dokumentide vormistamises.
Kui maja on projekteeritud korterelamuks, tuleb kõik ehitus- ja renoveerimistööd, näiteks katuse remont, teha teise elaniku loal. Selle protseduuri vajalikkust selgitab asjaolu, et hoone on kaasomandis.
Kui teie paarismaja on korrusmaja, siis luba pole vaja. Ainus põhinõue sel juhul on remonditööde tulemusena naabritele tekitatud kahju ja kahju puudumine. Vastasel juhul on müüri taga asuvatel elanikel täielik õigus kaevata kohtusse ja nõuda teilt kogu teie remondi tagajärjel kahjustada saanud hoone taastamise kulud.
Paarismaja juurdeehitus on samuti ümberehitus, mistõttu kui maja on korterelamu staatuses, siis on vajalik täiendav kooskõlastus kõigi omakapitali omanikega.
Disainivalikud paarismajadele
Täna on paarismajade tüüpprojektid muutumas üha populaarsemaks. Väärib märkimist, et "tüüpiline" ei tähenda üldse "banaalsust" ja "ühtsust". Selliste arenduste peamine eelis on mugavus ja praktilisus, kuna need projektid hõlmavad neid, mida kasutatakse kõige edukam alt. Näiteks kui ühe projekti järgi ehitati 2-3 maja ja aasta hiljem hakkasid kõik omanikud kurtma arenduse halva kvaliteedi üle, siis seda paigutust enam eluruumide ehitamiseks ei kasutata ja vastav alt see ei muutu kunagi standardiks.
Valmisprojekti järgi ehitatud paarismaja ei tähenda sugugi nelinurksete akendega ristkülikukujulist hoonet. Kahtlemata pole sellistes hoonetes midagi üleliigset ja absoluutseltmittestandardne, kuid see ei tähenda, et maja näeks kuidagi pretensioonikas või banaalne.
Paarismajade kujundused võivad olla täiesti erinevad. On kaks peamist tüüpi: sümmeetriline ja asümmeetriline.
Sümmeetrilised paarismajade kujundused
Need hooned on kaheks korteriks jagatud elamu. Selle tüübi nimi tuleneb sellest, et mõlemad korterid on üksteisest absoluutselt peegelpildis või pigem vaheseina suhtes, mis asub enamasti maja keskel. Sellistes hoonetes on tavaline ainult katus. Mis puutub külgnevatesse kruntidesse, piirdeaedadesse ja sissepääsudesse, siis need on eraldi - maja erinevatest külgedest.
Asümmeetrilised paarismajaprojektid
Sellised hooned on elamuarendused, mille korterid paiknevad üksteise suhtes asümmeetriliselt. Nende paigutus võib olla täiesti erinev ja vastav alt sellele võib maja kuju olla täiesti ettearvamatu. Korteri sissepääsud paiknevad erineval viisil, välistamata läheduses asuvate välisuste võimalus.
Paarismajad ei pea olema ühekorruselised. Seal on kahe- ja kolmekorruselised suvilad. Selliste majade korterid on sümmeetriliselt jaotavad ja erinevate sissepääsudega ning vastav alt sellele on igasse korterisse paigaldatud eraldi trepp. Olemas on kahekorruseliste majade projektid, milles korteriteks jagunemine toimub korruse kaupa. See tähendab, et näiteks esimesel korrusel on üks korter ja teisel- teine. Selliste ruumide paigutus on enamasti sama, kuna see on mugavam sidesüsteemide, näiteks kanalisatsiooni ja veevarustuse paigaldamiseks. Mõned kujundused on mõeldud ühiseks sissepääsuks ja treppideks.
Siin on peamised paarismajade tüüpilised projektid, mis on tänapäeval kõige levinumad. Tasub arvestada, et iga üksikjuhtumi puhul tuleb valida kõige sobivam variant, võttes arvesse kõiki vajalikke nõudeid ja võimalusi.
